sexta-feira, 24 de março de 2017

LEI ELEITORAL ‘OBSTAKLU’ BA VONTADE POPULAR, PRESIZA HADIA IHA ELEISAUN JERAL

Fator rua mak sai obstaklu boot ba povu atu partisipa masimu iha eleisaun presidensial, foin lalais ne’e.

Fator rua determinante ne’e mak hanesan lei eleitoral ne’ebe Parlamentu Nacional (PN) aprova ba asegura eleisaun nian la fo espasu ba povu atu vota livre  iha kualker fatin votasaun no seluk fali mak kondisaun giografikamente ne’ebe obriga sidadaun tenke fila ba vota iha ida-idak nia suku ka nia knua.

Husi total votantes rejistadu 743.150, maibe provolta 69% deit mak ejerse nia direitu demokrasia no eleitor nain 238,420 (32,8%) la ba vota.

“Ema hot-hotu hakarak ba partisipa, maibe tenke ho kondisaun, se ema hot-hotu iha kareta no motor laiha buat ida, maibe estudante sira ne’ebe maioria mai husi foho oinsa sira atu partisipa, lei eleitoral tenke define lolos, eleisaun jerais lolos tenke uja siklu uniku, katak sidadaun livremente vota iha ne’ebe deit,” hateten Valentim Ximenes hodi resoponde JN-Diario iha Dili, Kuarta (22/3/2017).

Nia halo komparasaun katak, STAE la bele halo komparasaun ho esperensia eleisaun suku nian, tanba eleisaun suku ne’e siklu distrital katak tenke ba vota duni tuir kartaun ne’ebe mak nia rasik hasai (halo resensiamentu eleitoral) , maibe kompara fali ho eleisaun prezidensial ne’e buat ketak ida.

Valentim Ximenes espera katak, PN bele halo fali lei ida kona ba eleisaun parlamentar hodi nune’e hasa’e partisipasaun povu nian iha eleisaun parlamentar ne’ebe mak atu akontese dadauk iha tempu badak.

Akademista husi UNTL ne’e observa katak, jeralmente partisipasaun eleisaun prezidensial la’o diak tebes, hahu kedas husi nomeiasaun, kampanha eleitoral to’o mai iha eleisaun ninian, seguransa mos la’o kapas, partisipasaun partikularmente sidadaun nian iha kampanha eleitoral diak teb-tebes. Povu ho vontade, antosiasmu, ksolok diak tebes durante eleisaun ninian, ne’e hatudu katak, ema nia konsentimentu politiku sidadaun nian diak tebes.

“Problema ne’ebe maka mosu husi eleisaun ne’e maka ita nia nivel partisipasaun politika ne’e agora menus ba bei-beik iha faktor rua mak kontribui, hanesan iha Konstituisaun RDTL iha artigo 65 limita tiha ona ema nia partisipasaun iha prosesu eleitoral, iha parte ida lei ne’e dehan katak resenseamentu eleitoral ne’e obrigatorio, ofesiozu, signifika ema tenke ba resensemantu para hetan kartaun eleitor, maibe iha fali parte seluk votasaun ne’e rasik la’os obrigatorio. Lei la banku ema atu ba tuir vota iha fatin votasaun, iha loron ne’ebe mak Prezidente Republika dekreta ona,” hateten eis vise ministru STATAL ne’e. 

Valetim Ximenes sublinha katak, lei eleitoral ida agora dadauk limite ona ema nia movimentasaun ba vota, lei ne’e obriga tenke ba vota iha moris fatin, hanesan suku ida iha los foho Matebian tutun ne’eba, enkuantu atual eskola hela iha Dili laran, oinsa maka bele to’o iha suku, ne’e inposibel.

“Iha momentu atu vota, hau osan laiha, transporte mos laiha oinsa maka hau atu ba vota iha hau nia suku ne’ebe mak dok teb-tebes, ne’ebe tuir hau nia hanoin lei eleitoral ne’e rasik limite maka’as teb-tebes ema nia partisipasaun iha loron votasaun,” hateten Valentim Ximenes.

Parlamentu Nasional laiha memoria institusional diak, tanba tuir lojika lolos ne’e eleisaun jerais tenke hatur siklu uniku katak, votantes bele vota iha centro votasaun ne’ebe deit, tanba ne’e eleisaun jeral prezidensial, la’os eleisaun ba xefi suku ninian ne’ebe tenke obriga ema ba vota iha ninia suku.

“Hau halo rezumu katak, konstituisaun no lei eleitoral prezidensial nian maka limite ema nia partisipasaun, povu ne’e rasik ninia bontade politika hakarak partisipa hodi ejerse sira nia dereito, tanba ne’e maka indereitamente Parlamentu maka hakarak hamate ema nia partisipasaun liu husi lei eleitoral,” Valentim tenik.

Husi sorin seluk, Vise Prezidente Parlamentu Nasional, Duarte Nunes, hateten katak, lei eleitoral ne’ebe mak PN rasik mak halo atu evita dobru iha eleisaun ninian.

“Lei eleitoral obriga ema ida-idak tenke fila ba vota tuir kartaun resenseamentu tanba atu evita dobru,” hateten Deputadu Duarte Nunes hodi responde JNDiario iha Parlamentu Nasional.

Nia argumenta katak, Timor seidauk iha sistema online hodi nune’e bele akapta komunidade vota ba dala rua.

“Governu mos fo ona oportunidade atu sidadaun ida-idak ba muda kartaun eleitoral tuir sira nia hakarak, ne’ebe laiha razaun tan. Ita bele vota livre, maibe tanba sistema online laiha maka ho rajaun hodi ida-idak ba vota tuir kartaun eleitoral, maske vota iha tinta, maibe bele mos akontese ema bele hamos no ba vota fila-fali,” Duarte Nunes argumenta.

Iha fatin hanesan membru PN husi Bankada  FRETILIN, David Dias Ximenes ‘Mandati’, konsidera katak, politika votasoens la’os empreza, maibe ida-idak nia dereito atu ejerse.

“Nudar sidadaun tenke ejerse ninia dereito, maibe la orbiga, la’os hanoin hanesan empreza ne’ebe tenke vota duni, buat ne’e atu sai diak mos ita hotu nian, at mos ita hotu nian,” afirma David Mandati.

STAE tenki muda lei eleitoral, antes eleisaun parlamentar

Nune’e mos, Eis Prezidente da Repúblika Timor Leste, Jose Ramos Horta, husu ba Sekretariadu Tekniku Administrasaun Eleitoral (STAE) tenki muda lei eleitoral no halo aktualizasaun antes ba eleisaun parlamentares iha fulan Jullu tinan 2017, tanba iha eleisaun prezidensial foin lalais ne’e ema barak mak la tuir votasaun.

“Ha’u haree falla ruma ne’ebé akontese iha eleisaun prezidensial laiha edukasaun sivika, laiha mobilizasaun povu vota, tanba ne’e ema barak la tuir votasaun ha’u la fiar, tanba labele vota iha fatin ne’ebé o hela dadaun ne’ebé uluk rejista,”kestiona eis Prezidente da Repúblika Timor Leste, Jose Ramos Horta, ba Jornalista sira iha Hotel Timor-Dili, Kuarta (22/03/2017).

Horta hatutan, iha eleisaun prezidensial foin lalais ne’e nia parte simu Short Message SerVise (SMS) no telefone husi estudante sira balu atu ajuda osan $ 20.00 selu kareta ba munisipiu hodi ba tuir eleisaun iha fatin ne’ebé sira rejistu ba.

“Lao’s eleisaun besik ona mak hotu-hotu hirus, tanba balun telefone, SMS ha’u katak, favor fó lai osan $ 20.00 atu selu kareta hodi ba halo eleisaun prezidensial iha munisipiu Baucau, regiao Ambeno Oe-cusse, no sira seluk tan, tanba ami vota iha fatin seluk labele, maibé ami tenki ba vota iha fatin ida ne’ebé mak ami rejistu ba, STAE nusa la halo aktualizasaun antes tama fulan 3, ne’e falla husi STAE ninia,”afirma Ramos Horta.

Iha biban ne’e Ramos Horta husu ba STAE atu bele loke aktualizasaun iha Dili, antes atu tama ba eleisaun parlamentares, tanba eleisaun parlamentar importante tebes.

“STAE  tenki loke aktualizasaun katak,uluk rejistu iha Oe-cusse, maibé agora eskola iha Dili ne’e nusa mak la halo aktualizasaun iha Dili ne’e atu labele falla , maibé ida ne’e laiha iha eleisaun prezidensial, tanba STAE mós la halo informasaun nune’e STAE tenki halo aktualizasaun, ”haktuir Ramos Horta.

Iha okaziaun ne’e Ramos Horta husu atu antes eleisaun parlamentares ba tinan ne’e, partidu politika sira mós tenki halo edukasaun sivika, inklui mós STAE.

“Ha’u hare votasaun eleisaun ne’e partidu politika sira mós tenki halo edukasaun sivika, inklui STAE hodi prepara ba eleisaun parlamentares iha fulan Jullu, nune’e mós ba mídia sira tenki halo kobertura ho ekilibre labele ba halo kobertura ba partidu balun ne’ebé ho osan bo’ot, maibé tenki ba halo kobertura mós ba partidu ki’ik sira, atu nune’e demokrasia ne’e la’o diak no ema kiak sira mós sente orgullu,”hateten premiadu nobel da paz, Ramos Horta.

Haktuir nia, tuir observador husi Uniaun Europea nian hatudu katak, iha eleisaun prezidensial la’o diak, laiha violensia nune’e povu partisipa elisaun prezidensial ho vontade, politika sira mós komportamentu diak no hatudu vontade diak.

“Ha’u rona Uniaun Europa nia obrsevasaun diak tebes no ekilibri ba buat ne’ebé mak refleta ha’u haree mós diak tebes,”Horta haktuir. Mia/tos

Jornal Nacional Diário

Sem comentários: