segunda-feira, 9 de janeiro de 2017

TL Deside atu “Hakotu” Tratadu CMATS ho Austrália

DÍLI, (ANTIL) — Governu Timor-Leste (TL) no Austrália asina ona tratadu Certain Maritime Arrangements in the Timor Sea (CMATS) iha 2006.

Tratadu ne’ebé kompostu husi artigu 13o ne’e, iha artigu 2o alinea 2 sita katak entre parte rua se la iha aktu ka atividade ruma nu’udar kauza husi, no la iha lei vigor, akordu ne’e ka nia operasaun, bele konsidera nu’udar fundamentu atu haforsa, apoia no rejeita eh hato’o pozisaun legál husi parte ida relasiona ho reinvindikasaun fronteira marítima, judisiariu ka direitu tomak eh baluk de’it husi tasi Timor.

Bazea ba artigu ida, governu Timor-Leste hahú deside hodi hato’o ba Austrália atu hakotu akordu ka tratadu CMATS ne’e ho razaun tanba la iha evolusaun kona-ba kestaun ida ne’e, tuir dispozisaun artigu 2 pontu 2 CMATS nian ne’e rasik.

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Hernâni Coelho liuhusi konferénsia imprensa, iha salaun MNEK, Praia dos Coqueiros, segunda (09/01) katak governu Timor-Leste molok atu halo desizaun ida ne’e la’ós derepente de’it, maibé liuhusi prosesu diskusaun, negosiasaun no entendimentu entre parte rua.“Austrália fó konkluzaun, defaktu, Timor-Leste iha direitu tuir artigu 12, pontu 2 bele hakotu tratadu mar de Timor (Tasi Timor),” nia haktuir.

Tanba ne’e, Ministru Hernâni Coelho reforsa, governu Timor-Leste no Austrália liuhusi ida-idak nia Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) lansa statemen konjuntu kona-ba intensaun Timor-Leste atu halo notifikasaun ba hakotu tratadu CMTS ninian.

Prosesu tuir mai, governu aprezenta rezolusaun ba Parlamentu Nasionál (PN) tanba presiza iha konkordánsia husi PN nian. Governu hato’o proposta ne’e ba PN, assim que PN konkorda ka aprova proposta governu ninian.“MNEK sei ofisialmente hakerek karta notifikasaun ba governu Austrália kona-ba intensaun atu hapara ka hakotu ka tratadu ida ne’e,” nia akresenta.

Nia informa tan katak tuir dispozisaun CMATS nian, akordu ka tratadu ne’e sei mate hafoin Austrália simu notifikasaun husi Timor-Leste nian.“Portantu agora depende de’it bainhira mak ita haruka notifikasaun ne’e ba Austrália, iha tempu durante fulan tolu nia laran, akordu CMATS ne’e sei la vale ona,” katak tan Ministru Hernâni Coelho.

Nia akresenta, Austrália ho Timor-Leste mós konkorda atu bele komesa, bazea ba situasaun ida ne’e, bele hahú negosiasaun fronteira marítima, delineamentu fronteira marítima permanente entre Austrália no Timor-Leste.

Prosesu ne’ebé hala’o kuaze tinan ida ho balun nia laran ne’e kuaze la’o ho di’ak, iha vontade husi parte rua atu bele ultrapasa inpasu ne’ebé iha relasaun ho fronteira marítima.

Iha komprímisu husi fatin rua, atu servisu pozitivamente, atu kria kondisaun ne’ebé di’ak atu nune’e atividade ekonómika estadu TL la’o nafatin no labele iha impaktu husi aktus ne’ebé mak foti iha prosesu ne’e nomós prosesu seluk ne’ebé sei tuir mai.

Nune’e mós, dadaun ne’e ita iha ambiente ne’ebé ho kondisaun kondisiva, boa vontade, komprensaun, entendimentu entre parte rua atu nune’e bele rezolve tiha kestaun ne’ebé dada naruk, difisil oituan kuaze tinan ida ho balun nia laran kona-ba kestaun nesesidade fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália.

Kestaun kona-ba kompañia sira ne’ebé opera iha tasi Timor, entendimentu ne’ebé governu Austrália nomós Timor-Leste iha, intensaun kona-ba governu TL, tratadu kona-ba tasi Timor ne’e mantein em vigor nia orijinál katak forma ida molok amandamentu ne’ebé mak halo, ne’ebé mak sai nu’udar rezultadu husi CMATS ne’ebé asina iha 2006.

Portantu, iha tasi Timor sei funsiona nafatin tratadu tasi Timor ho International Agreement ne’ebé mak Timor-Leste ho Austrália iha ne’ebé sei prevalese nafatin.

Kona-ba progresu arbitrajen ne’ebé mak la’o hela, prosesu atu to’o iha ne’e hanesan prosesu ida ne’ebé mak konkorda iha prosesu konsiliasaun nia laran rasik.

Tanba diskuasaun ne’ebé la’o entre ekipa rua, Timor-Leste ho Austrália iha ámbitu konsiliasaun ne’e mak governu rua ne’e konkorda hodi aprezenta pakote integradu ida.

MNEK ne’e informa, Austrália rekoñese TL nia direitu atu hahú hakotu tratadu ne’e. “Ne’e duni, ita bele dehan katak iha ambiente ne’ebé kondisivu entre parte rua, tanba iha entendimentu, tanba iha komprímisu entre rai rua, atu hahú prosesu ne’e, atu hahú fasilita servisu ne’e rasik tanba ho prosesu ne’e sei loke dalan kona-ba kestaun delimitasaun fronteira definitiva marítima entre rai rua rasik,” nia konklui.  (Jornalista:Rafy Belo/Editor : Alberto Alves)

Foto: Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Hernâni Coelho halo konferénsia imprensa iha sala MNEK, Praia dos Coqueiros, Díli, Segunda (09/01). Foto Media MNEK

Sem comentários: